BEFAIR helps improve the management of archaeological finds in Estonia

//Scroll down for Estonian text//

Every year, members of the public discover a great number of archaeological objects that can help researchers better understand the past. At the same time, heritage authorities in both Estonia and Finland face a growing challenge: with the growing number of finds, how to process them efficiently, provide timely feedback to finders, and make valuable information accessible for research and society.

Finland’s experience shows the way

One country that has made significant progress in this area is Finland. Through the Finnish Heritage Agency’s digital reporting service Ilppari members of the public can easily report archaeological finds online. The system has become an important tool for recording and managing archaeological information, supporting both heritage protection and citizen participation. Between 2020 and 2025, more than 35,000 finds were reported through the service, demonstrating both public interest in cultural heritage and the need for effective management tools.

The BEFAIR project was launched to help address similar challenges in Estonia and Finland through cross-border cooperation. Led by the Finnish Heritage Agency together with the Estonian National Heritage Board, the project brings together heritage experts, researchers and metal detectorists to identify practical ways of improving services, workflows and data management related to archaeological finds.

Rather than simply copying existing solutions, the project seeks to understand how successful practices can be adapted to local needs. In Estonia, this work has involved direct engagement with metal detectorists and other stakeholders who play an important role in discovering and documenting archaeological heritage.

Survey highlighted the users’ main expectations

One of the project’s recent activities was a survey among Estonian metal detectorists. 98 people responded to the survey, 85 of whom held a search permit. Approximately 60% of the respondents are satisfied with the current system. Interaction with the National Heritage Board received the highest ratings, while the slowness of the processes was identified as the biggest problem. Feedback regarding found items is considered to be the most important.

The survey results showed that users with less experience are more critical of the registry and its services, and would like more tools to help identify findings. Users with more experience have adapted better to the existing solutions.

The survey also showed that participants value constructive cooperation and clear guidance. Many expressed interest in expanding opportunities for knowledge sharing, learning from archaeological experts and discussing practical challenges related to responsible metal detecting. The findings confirm that effective heritage management depends not only on efficient administrative processes but also on trust and dialogue between institutions and the communities that help uncover new information about the past.

Joint action plan

Over the coming months, BEFAIR partners will continue analysing existing workflows, comparing practices in Estonia and Finland, and testing improvements together with stakeholders. The project’s most important outcome will be a jointly developed Strategic Action Plan. It will outline concrete measures for improving services.

By combining Finnish experience with Estonian perspectives, the project aims to create practical solutions that will benefit all parties involved (heritage authorities, researchers, public). BEFAIR seeks to ensure that archaeological finds are processed more efficiently and information is easier to access. This will ensure that valuable cultural heritage can be better protected and understood.

Text: Liisa Liivamets (National Contact Point, Estonia)

BEFAIR aitab parandada arheoloogiliste leidude käsitlemist Eestis

Igal aastal avastavad inimesed hulgaliselt arheoloogilisi esemeid, mis aitavad teadlastel minevikku paremini mõista. Nii Eesti kui ka Soome muinsuskaitseasutused on kasvava väljakutse ees: kuidas leide nende hulga suurenedes tõhusalt töödelda, leidjatele õigeaegselt tagasisidet anda ning väärtuslikku teavet teadustöö ja ühiskonna jaoks kättesaadavaks teha?

Soome kogemus näitab teed

Soome on selles valdkonnas teinud märkimisväärseid edusamme. Soome Muinsuskaitseameti digitaalse teatamisteenuse „Ilppari“ kaudu saavad inimesed arheoloogilistest leidudest veebis mugavalt teatada. Süsteemist on saanud oluline vahend arheoloogilise teabe registreerimiseks ja haldamiseks, toetades nii muinsuskaitset kui ka kodanike kaasamist. Aastatel 2020–2025 teatati teenuse kaudu enam kui 35 000 leiust, mis näitab nii avalikkuse huvi kultuuripärandi vastu kui ka vajadust tõhusate haldusvahendite järele.

Projekt BEFAIR käivitati selleks, et aidata lahendada sarnaseid väljakutseid Eestis ja Soomes piiriülese koostöö kaudu. Projektis osalevad Soome Muinsuskaitseamet ja Eesti Muinsuskaitseamet ning see toob kokku muinsuskaitseeksperdid, teadlased ja metallidetektoriga otsijad, et leida praktilisi viise teenuste, tööprotsesside ja arheoloogiliste leidudega seotud andmehalduse parandamiseks.

Selle asemel, et olemasolevaid lahendusi lihtsalt kopeerida, otsitakse võimalusi, kuidas edukaid praktikaid kohalikele vajadustele vastavaks kohandada. Eestis on see töö hõlmanud otsest suhtlust metallidetektoriga otsijate ja teiste huvirühmadega, kellel on oluline roll arheoloogilise pärandi avastamisel ja dokumenteerimisel.

Küsitlus tõi esile kasutajate peamised ootused

Üks projekti hiljutisi tegevusi oli Eesti metallidetektoriga otsijate seas läbi viidud küsitlus. Küsitlusele vastas 98 inimest, kellest 85-l oli olemas otsinguluba. Ligikaudu 60% vastanutest on praeguse süsteemiga rahul. Kõige kõrgemalt hinnati suhtlust Muinsuskaitseametiga, samas kui suurima probleemina toodi välja protsesside aeglus. Kõige olulisemaks peetakse tagasiside saamist leitud esemete kohta.

Küsitluse tulemused näitasid, et vähem kogenud kasutajad on registri ja selle teenuste suhtes kriitilisemad ning sooviksid rohkem abivahendeid leidude tuvastamiseks. Kogenumad kasutajad on olemasolevad lahendused paremini omaks võtnud. Uuring näitas ka, et osalejad hindasid kõrgelt konstruktiivset koostööd ja selgeid juhiseid. Paljud väljendasid huvi teadmiste jagamise võimaluste laiendamise, arheoloogiaekspertidelt õppimise ja vastutustundliku metalliotsinguga seotud praktiliste väljakutsete arutamise vastu. Kogutud tulemused kinnitavad, et tõhus pärandihaldus ei sõltu mitte ainult tõhusatest haldusprotsessidest, vaid ka usaldusest ja dialoogist institutsioonide ja kogukondade vahel.

Ühine tegevuskava

Järgnevatel kuudel jätkavad BEFAIRi partnerid töövoogude analüüsimist, Eesti ja Soome tavade võrdlemist ning täiustuste testimist koos sidusrühmadega. Projekti kõige olulisem tulemus on ühiselt väljatöötatud strateegiline tegevuskava. See visandab konkreetsed meetmed teenuste parandamiseks.

Kombineerides Soome kogemusi Eesti vaatenurkadega, on projekti eesmärk luua praktilisi lahendusi, mis toovad kasu kõigile asjaosalistele (pärandikaitseasutused, teadlased, avalikkus). BEFAIR püüab tagada, et arheoloogilisi leide töödeldakse tõhusamalt ja teave on kättesaadavam, mis tagab väärtusliku kultuuripärandi parema kaitse ja mõistmise.